neljapäev, 25. august 2011

Grandma death

They don't find a point to it, they try to find a fun to it... and they fail, every time!

Mul on tunne, et minust saab selle maailma antikristus või midagi sarnast. Mingisugune kaose jõud.

"And I find it kind of funny, I find it kind of sad
The dreams in which I'm dying are the best I've ever had"
Täiesti tõsi minu puhul. Kuid mitte nii masendavalt, nagu võiks arvata. Seal on rohkem kui lihtsalt surm. Seal alati on. Seal on midagi, mille olemust ma ei tea.

Üsna tihti aetakse segamini kurjust ja apaatiat. Apaatia on see, kui sul ei teki mingeid emotsioone, empaatia vastand. Sa ei reageeri, sest sul ei teki häirivaid faktoreid. Kurjus on aga empaatiline. Selleks et teha kurja peab olema empaatiat, muidu kurja tegija ei saakski mõista et ta teeb kurja. Minu kurjuse definitsioon on sellnine: Kurjus - Inimese omadus, kus isik tunneb empaatiat, aga käitub vabatahtlikult selle tunde vastu. Apaatiline inimene teeb lihtsalt nagu heaks arvab ilma mingisuguse emotsioonita teise vastu. Kuri inimene mõitsab (vähemalt arvab mõistvat) teise inimese tundeid ja käitub nendele täpselt vastupidiselt.

Oeh, ma igatsen Bill Hicks'i... Tal oleks täna nii palju öelda.
Hops!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar