“The common people pray for rain, healthy children, and a summer that never ends," Ser Jorah told her. "It is no matter to them if the high lords play their game of thrones, so long as they are left in peace." He gave a shrug. "They never are." Dany rode along quietly for a time, working his words like a puzzle box. It went against everything that Viserys had ever told her to think that the people could care so little whether a true king or a usurper reigned over them. --- George RR Martin.
Diktaatorid ja sõjapealikud kipuvad olema range käelised valitsejad. Nad valitsevad hirmuga. Nende tööriist on karistus. Kangemad karistused lõppevad tihti surmaga. Hukkamine on tihti ka avalik, et panna rahvast hirmu tundma. Sellises valitsemise laadis valitsevad dogmad. Ja dogma vastu eksides on karistus kõige karmim. Ei hukata vaid sind ja sinu järeltulijaid (vahel ka mitu põlvkonda)vaid ka sugulasi, sõpru ja naabreid. Dogmade vastu eksimine on kui surmav katk, mille mõtteviirus tuleb kiirelt ühiskonnast välja juurida.
Sellised valitsejad pole ainult ajalooraamatu lehtedel. Olgu see Lähis-Ida Sharia seaduste sammaste all tegutsev islamiriik või kommunismi utoopia Põhja Koreas. Põhja Korea tänapäevani peab poliitiliste vangide töölaagreid, kus keskmine elu ei kesta kuigi kaua. Need on võrreldavad Nõukogude liidu või Natsi Saksamaa töölaagritega. Põhja Koreas on avalikud hukkamised rahvale kohustuslikud. Kohalik lihtrahvas elab muinasjutu maal, nad on suletud Narniasse. Nende jaoks päris maailm väljas pool Põhja Koread on kui Mordor kääbikutele.
Kuid kui Kim hukkab perekondi ja lähikondlasi tema ülemvõimus kaheldes, siis paneb mind mõtlema, miks mõned tahavad seda teha ka meie lääne ühiskonnas. Miks on vaja karistada inimesi vaid kauge seosega kuriteole. Erinevalt Põhja Koreast on pärisorjus Ameerikast kaotatud, kuid orjapidajate järeltulijaid tuleks mõnede sõnul karistada. Neilt tuleks õiguseid vähendada ja sõnaõigust piirata. Kuid kuidas me teame, kes on orja mõisniku kauge lapse-lapse-lapse-laps? Orja pidaja oli ju valge mees, ju siis ka tema kauge järeltulija on valge mees. Ja sedasi muutub mustadele suunatud rassism üle valgetele suunatud rassismiks. Me ei saa seda pendlit pidama keskkohas, kus ühiskond tervikuna võiks aru saada et igasugune karistav üldistamine ei vii meid sotsiaalses arengus edasi. Seadus peab olema võrdne kõigile ja isiku põhiselt.
Kuid kui seadus ei anna siis revolutsioon annab! Ja sinna poole teel on interneti omakohus. Kus sõnaõigust jagatakse neile, kellega sa nõus oled. Kuid ka internetis on omad valitsejad. Nad on Twitteris ja Googles, meedias ja foorumites. Internet on kui neljas dimensioon. See mõnes mõttes tundub kui reaalne füüsiline paik, mis on vaid vaevu seotud nö. päris maailmaga. Internetis nagu pole seadusi, see on meie wild wild west. Iga linna valitseb erinev jõuk. Ja mõni gäng valitseb päris suurt piirkonda, need on seal võrreldavad kui suurriikidena. Kuid erinevalt riikidele ei toimu Facebooki firmas liidri valimisi. Nad valitsevad hirmuga, nende tööriist on karistus. Kangemad karistused lõppevad bänniga.
Härra Jeesus, kas poleks juba aeg? Tule päästa meid ka digitaalmaailmas... Kultuurid peegeldavad endas nendes ülistatavaid kangelasi. Budhistlikud kultuurid, kus ülistatavaks isikuks on munk ei kipu olema agressiivsed ja neist kiputakse üle jooksma. Kuid kultuurid näiteks nagu Lähis-Idas, kes ülistavad sõjapealiku on pidevas konfliktis oma naabritega. Erinevais paigus kultuurid väljendavad end erinevalt. Mis on koguaeg toimunud see kipub ka edasi toimuma. Nagu mõõkvaalad, kes ühes paigus söövad peaaegu ainult hülgeid, aga teises paigas sama liik ainult haisid ja kala. Ja kui nende saakloom peaks kaduma ja asenduma teisega siis nad ei oska õppida seda püüdma ning nälgivad. Härra Jeesus tule toida neid kalureid leivaga ja näita neile et ka see kõlbab süüa, ning lase nuusutada põllumehel mere lõhna, et pühkida roiskunud sproti lehk tema külmikust.
Nõudepesu kui rituaal.
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar