Ma olen
täheldanud, et paljud inimesed, kes on elavad emotsioonide ajel, ei oska oma
emotsioone ära tunda. Neil pole õrna aimugi kas neid valdab viha või armastus.
Või noh ehk see on liiga äärmuslik, mingusugune aimdus neil inimestel ikka on
kus suunas nende aju tüürib. Kuid täpsemalt kirjeldust kui hea või halb
emotsioon neilt tihtilugu ei ole. Ja see ei tundugi nende jaoks kuigi oluline
olevat emotsioonidest aru saada. Emotsioonid on nende jaoks lihtsalt keskkond
kus nad viibivad ja nad lihtsalt ei usu, et neil on võimu seda ‘keskkonda’
muuta. Kindlasti mäletad mõnd situatsiooni, kus su vastas on inimene, kes on
ilmselgelt viha hoos ja sa ütled talle need kaks heatahtliku sõna ‘rahune maha’,
mulle peale viha hunnik digimuutub raevu pesaks ja karjub sulle vastu kõigest
kõrist ‘ma olengi rahulik!’. See on kõige ilmselgem näide sellest, kui raske on
paljudel ära tunda oma emotsioone. Kuid enamasti pole see nii ilmselgelt sulle
näkku karjuv vastuolu. Sellised emotsioonidel kulgevatel inimestel on raske aru
saada kui neid juhib kadedus või jälestus. Veelgi raskem on neil oma emotsioone
kontrolli all hoida. Ja kuidas see saakski võimalik olla, kui sa isegi ei tea,
mis emotsiooniga on tegemist. Ma arvan, et on väga kasulik õppida ära tundma oma
emotsioone juba varajases lapse eas. Sest ma näen nii paljudel seda probleemi,
kuidas nende emotsioonid kontrollimatult kasvatavad võimu nende elude üle.
Emotsioonid on kasulikud, kuid ära anna neile piiritut kontrollimatut vabadust…
mediteeri.
Mind tohutult
häirib see ütlemine, et ajateenistus teeb poistest mehed. No eks selles ole
mingi tõetera ka sees, sest paljud kes seal käinud on rääkinud, et kui palju
nad sealt on õppinud ja see on teinud neist teised inimesed. Kuid minu meelest
on see periood noore inimese elus, kus igast poisist saab mees. Lihtsalt
sõltuvalt keskkonnast saavad neist erinevat sorti mehed. See hiline puberteedi
iga on aeg mil me kõik otsime selgust oma elus ja hakkame selgust looma sellest,
kes me siis tegelikult oleme. Ja seda maailmapilti koostame me sellest mis meie
ümber on. Ja öelda, et ainult ajateenistus on selleks sobiv keskkond on minu
arvates lihtsalt absurdne. Argumendid sellele on, et sõjavägi õpetab
distsipliini ja kamraadsust ja respekti jne jne. Tõsi, see tõesti soodustab
nende aspektide omastamist noore inimese elus, kuid väita, et see tuleb ainult
ajateenistusest ei pea paika. Ja minu arvates, kui sul selleks ajaks juba pole
nende omaduste suhtes vähemalt mingeid algeid oma maailmapildis siis pole suurt
lootust, et ka ajateenistus neid sinusse süstida suudab. Ma ei alaväärtusta
nende meeste elu muutvaid kogemusi ja arusaamisi, mis nad ajateenistuse käigus
on saanud ja mis on neist teinud need mehed kes nad täna on. Ma lihtsalt ütlen,
et elu muutvad arusaamad ja kogemused tulevad sõltuvalt sellest, kus sa viibid ja
need on iga ühele erinevad.
[Redacted by request from РОСКОМНАДЗОР]
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar