Ameerikas on pesukarud (raccoon) suurlinnadesse kolinud. Nad valmistavad sealsetele elanikele tihti peavalu, sest nad kisuvad laiali ilusti mustadesse prügikottidesse visatud toidujäätmed ja muu prügi. Nad ei karda inimesi ja tungivad vahel isegi majadesse. Nad söövad kõike mis vähegi kätte satub. Väidetakse, et nad maailma kõige omnivoorsemad loomad üldse. Nad on väga vastupidavad. Kuid mul on idee. Miks peaks inimene ja pesukaru omavahel sõjajalale astuma kui meil oleks teineteisest ehk kasu. Kui palju tarbimata toitu me minema viskame? Mõni üksik küll saab endale lubada kompostihunnikut kuhu puhtad toidujäätmed visata kuid enamikul seda ka pole ja lisaks pole suur osa toidust ka puhas, see tähendab kas see on pakendiga segamini või muud moodi mitte sobilik komposteerimiseks. Kuid pesukarud on osavad ka segaprügi seest toitu välja sööma. Nad oma esikäppadega päris osavad ja neil on pikk koon mida saab asjade vahele pista. Miks me ei võeks välja mõelda prügi puhastus/sorteerimis süsteemi kus pesukarud on jäätmekäitlejad. Nemad saavad lihtsamalt kõhu täis, meie saame vähendada prügi hulka prügimägedel ja meie tagaaiad jäävad prügikottide laiali vedamisest priiks. Nüüd tuleb vaid see süsteem välja mõelda. Ma vist läksin ikka õiget asja õppima...
Tahaks kord näha, kuulda, katsuda, maitsta, tunda, tajuda, mõelda kellegi teise phaneron'i. Tahaks teada mis tunne on olla mitte värvipime. Mulle juba niigi värvid meeldivad, mis siis veel saaks. Aga äkki on asi veel veidram, äkki minu phaneron ja sinu oma pole üldse sarnased. Või tahaks teada näiteks koera phaneroni. Kuidas oleks tajuda kõiki neid lõhnu treenitud koera ninaga. Tahaks näha nagu lind taevalaotuse all peaaegu kogu oma ümbrust igas ilmakaares korraga. Igasuguseid asju tahaks. Ehk siis saaks natuke rohkem aimu, milline on päris maailm.
Ma avastasin just hiljuti, et eestlased pidasid rap battle turniire juba ammu enne seda kui me seda võiksime arvata. Kuulasin hiljuti regilaule ja avastasin, et need on oma sisult suht samad kui rap battle'l lausutud värsid. Kiidetakse end aga takka ja upitatakse üles, ning teised tehakse maha ja näidatakse nõrgemana. Siin üks näide vanast regilaulust, mis jutustab põhimõtteliselt sellest, kuidas juhtlaulja on ikka üks kõige parem riimipilduja maailmas ja et naised pole lauliku jaoks üks probleem 99'st:
Kui mina hakkan laulemaie
Laulemaie, luulemaie
Siis jääb küla kuulamaie
Valda see jääb vahtimaie
Kust see laps on laulud saanud
Sõnad viisid leemendanud
See käis Harjus õpimassa
Virus aga viisi mõtlemassa
Olgu terve seegi eite
Kes käis pulmis saamonessa
Kes käis sajas saastaassa
Viis mind lauli kudumaale
Kuulikuu ja vermandulle
Kui mina laulikuga vasta
Nüüd mina laulan linnukeeli
Pajatelen pardikeeli
Laulemaie, luulemaie
Siis jääb küla kuulamaie
Valda see jääb vahtimaie
Kust see laps on laulud saanud
Sõnad viisid leemendanud
See käis Harjus õpimassa
Virus aga viisi mõtlemassa
Olgu terve seegi eite
Kes käis pulmis saamonessa
Kes käis sajas saastaassa
Viis mind lauli kudumaale
Kuulikuu ja vermandulle
Kui mina laulikuga vasta
Nüüd mina laulan linnukeeli
Pajatelen pardikeeli
Ööpäev algab ööga.
Hops!
Sul on õigus, neis kahes asjas on sarnasusi. Võistulaule kasutati küll pigem pulmades ühe kindla rituaali osana, tähtis oli halbu hingi eemal hoida, tekitada sõimlemisega segadust. Seda võistulaulmist võeti mõnikord võibolla aga liigagi tõsiselt.
VastaKustutapaar värsiparandust: sõnad viisile vedanud/ Virus viisi võttemassa/ kes käis pulmissa monessa/ kes käis saajassa sa'assa (sajassa)/ Viis mind lauliku tubaje/ pillipu'ja (pillipuhuja) permandulle/ jõin mina lauliku kabasta (kapasta).
Päris põnev, poleks uskunudki, et mu hüpotees nõnda palju tõele vastab :-)
Kustuta