Vaatatuimad filmid on enamasti tühjad. See tähendab, et seal nagu on kõike. Romatika, äktsion, põnevus, müsteerium jne. Aga ei nii ei saa. Keskenduge ühele ja siis tuleb hea film. Aga siis on see probleem, et vaatajaid on maru vähe. Näiteks film nagu "God on trial" mida hiljuti vaatasin. on just selline film mida peale minu ja mõne üksiku teise mu sõprusringkonnast vist ei viitsiks lõpuni vaadata. Esiteks neil pole eriti teadmisi selles valdkonnas ja ilmselt pole ka huvi. Sest seal on kokku vist üle üldse (kaasaarvatud paar sekindit kestva võtteajaga) vaid 7 võtteplatsi. 99% filmi sündmustikust toimub väga väikeses kitsas ruumis, mis on pungil inimesi täis. Seal on võimatu läbi viia autodega tagaajamisi, helikopteriplahvatusi, privaatseid tundelisi tseene. Seal saab rääkida. Ja seda see film seisaldabki: teksti. Aga see on ülihea film! Mis siis, et seda ei vaadata sama palju kui Twilighti või mõnd muud totralt kalli raha eest vändatud sisutühja filmi, mis sisaldab kõike mida hing võib tahta. Iseasi, kas sa ikka kõike seda ülejäänut tahad, mida sa just otsima ei tulnud.
Palavus sööb mõtlemisvõime ära. Aga kujutlusvõime kasvab meeletult! Getting high on sun! Aga tahaks mõelda kaa vahelduseks.
Mis parata.
Hjopsti!
Avastasin endagi jaoks ühe sellise filmi. Tegu siis filmiga:The Encounter. Minule, kui äärmiselt skeptilisele inimesele ei sobinud võib-olla see pideb jumala tähtsuse ja ülimuslikuse rõhutamine, kuid film oli see eest hea ja endasse vaatama panev. Imelikul kombel suutsin selle filmi ka ühe korraga lõpuni vaadata, erinevalt näiteks Sucker Punch-ist, mis on siiani pooleli. Aga üldiselt tore, et Sa alternatiivsuunda propageerid.
VastaKustutaEks ma uurin selle filmi kohta. Ma selline teolofiil (?) loodan et siuke sõna on olemas.
VastaKustutaTelofiil? Mis asju see fännab?
VastaKustutaTeolofiil*
VastaKustutaTeoloogia - usuteadused