The problem is choice

Mis juhtus enne suurt pauku? Aga alustame küsimusest mis juhtus hetk tagasi? Milline oli meid ümbritsev maailm sel ajal? Aga hetk enne seda ja hetk enne seda... sedasi võiks justkui loogika kohaselt lõputult minna, kuid tegelikkuses mitte. Tegelikkuses 13.798 ± 0.037 miljardit aastat tagasi on maailma seisukord selline, et küsimus enne seda on totter. Sest küsimus "mis juhtus enne" nõuab aega. Aga seal pole enam aega. Sama rumal on küsimus, mis asub põhjapoolusest põhja suunas. Põhjapooluse punktis lõppeb ära põhjasuuna mõiste jääb alles vaid lõuna suund. Kuid lõuna suund jääb vaid maapalli dimensioonides, tegelikkuses on veel üks suund - kosmos! See tähendab, et kuigi meile harjumuspärased mõõtevahendid ja suunanäitajad enam loogilist tulemust ei anna, võib siiski olla mingeid muid suuruseid ja olekuid mille kohta võib vabalt esitada uusi küsimusi. Seega pole vastust küll küsimusele, mis juhtus hetk enne suurt pauku kuid see ei tähenda, et selles piirkonnas pole midagi uut avastada.

Tantsustiilide ajalugu: tants kui rituaal, tants kui teater, tants kui seltskond, tants kui kultuur, tants kui seks. Algul lõkke ümber karglevad Homo Sapiens'id, kes üritasid loodusjõududelt vihma paluda on arenenud tantsuklubide poolpaljasteks neidudeks, kes Twekides sobivat partnerit meelitavad. Nagu National Geographic dokumentaalfilm. Animal Planet näitab sarnaseid filme kuidas innaajal kõiksugused loomaliigid samamoodi oma meeldiva välimusega kehaosasid partneritele demonstreerivad. Inimene on maailmaga üks. Ära tule väitma, et inimhing kuidagi looduse rüpest välja on pääsenud.

Aristoteles ütles, et liikuvad objektid jäävad lõpuks seisma, sest nad väsivad ära. Tundub jaburana meie tänapäevases teadmistes Njuutoni seadustest. Kuid tegelikult kui kasutada sõna 'väsima' veidi väljaspool elusolendidte maailma, on asjal iva. Liikuvad asjad kokkupuutes muude asjadega teevad tööd ja tööd tehes ikka väsime ju ära. Tööd nii argipäevases kui füüsikalises mõttes. Sõna 'seisma' kasutada kui suurimat hetkel võimaliku entroopiat.

Hjops!