Maybe that's what hell is, the entire rest of eternity spent in fucking Bruges.

I'm a little teapot bloody and cut. Here is my handle, here is my butt.

Huvitavaid katseid on ajaloo jooksul tehtud, kui moraalile ja eetikale veel suurt tähelepanu ei pööratud. Kuid ebaeetilistest asjadest on välja kujunenud maailmapäästjad. Põhimõtteliselt kogu meditsiini ajalugu on täis hauarüüstamisi, loomkatseid, inimkatseid, ebaõnnestunud operatsioone ja ravimite ootamatu kahjulikkuse avastamisi. Aga kui seda poleks tehtud poleks meil ka haiglates enam järjekordi, sest esiteks inimesi poleks nii palju kes seal saaksid seista ja teiseks, poleks haiglaid.

Katsetest rääkides, millalgi 20. sajandil tehti katseid kutsikatega, kus kolme gruppi koheldi erinevalt - esimese grupi eest hoolitseti hästi, neid kiideti ja poputati, teist gruppi kasvatati karmilt, igale teole vastati karistusega ja kolmandat gruppi koheldi juhuslikult, vahel hästi, vahel halvasti, vahel ignoreerides ja seda sõltumata kutsikate tegudest. Ja selgus et just see kolmas grupp oli kõige sõltuvam oma hooldajatest, need koerad armastasid katse läbiviijaid tohutult rohkem kui need koerad keda näiteks koguaeg poputati. Meenutab mulle veidi religiooni, kus kord jumal karistab kord andestab, kuid miks? Jumala teed on käänulised ja meie neid ei tea. Kuid jumal on hea. Sama tundub nende kutsikatega olevat. Just juhuslik kohtlemine tekitab kiindumust. Ja maailm on juhuslik ja ma olen maailma kiindunud.

Mõtted on mõtlemises kinni.
Hops!