Pole ammu saanud siia kirjutada. Erinevatel asjaoludel. Peamine siiski see et kõik mu arvutid on tuksis ja hetkel olen pere arvutis mis armastab kaa end aegajalt välja lülitada.... Õnneks see asi salvestab aegajalt drafte.
Aga see selleks. Poolteist nädalat on kuradima pikk aeg. Selle ajaga võib juhtuda nii mõndagi. Võib panna inimesi sind vihkama, armastama, imetlema, sinust huvituma, sind eitama, salgama, mõnitama, tänama või vaikima. See eelnev poolteist nädalat on olnud väga huvitavalt kohutav ja samas nii mõnus. Ehk see järgnev tuleb samasugune.
Btw ma olen kodus ja haige. Noh juba tervenemas. Kui nii võib öelda.
Ma olen natuke luuletanud vahepeal.... kõiki ma siia ei pane sest need pole kõigile mõeldud. kui tahad siis küsi.
***
Hea kombe pärast
ma teretan,
ma tänan.
Hommikuse päikse särast
end äratan
veel täna.
Pesen hambad,
suu
ja käed.
Mõtlen, te olete lambad,
pean suu,
et näeks
sinu naeratust,
silmi
ja suud,
et sa poleks vaevatud.
Ilmsi
pole muud,
et kõik see on patt,
kui ma
ei palu
andestust, et ei öelnud sulle:"Tatt,
ära roima,
tunne valu!"
***
Mis sa luuletad?!
Ütle parem otse.
***
Ma tahan
La-La-La-La-
laulda.
Ma tahan
La-La-La-
lausuda sõnu.
Ma tahan
La-La-
lasta sel minna.
Ma tahan
La-
laulda,
aga ma kokutan,
RA-RAISK!
***
Linnud lendavad
nii vabalt.
Jasama vabalt võivad nad
ka sulle silma sittuda,
ilma, et sa neid iial
kätte saaks.
See ongi
vabadus!
***
Sulge üks aken
ja toimeta selle taga,
aga ära unusta,
klaas paistab läbi.
***
Ma lennutasin lohe kõrgele
kõrgele
kõrgele
kõrgele
Ta paistis sealt nii väikene
väikene
väikene
väikene
Kõrgus sikutas kõvasti
kõvasti
kõvasti
kõvasti
Ka mu väike käsi vastu sikutas
sikutas
sikutas
sikutas
nöör läks katki järsku
järsku
järsku
järsku
Kartsin, lohe kõrgusesse lendab
lendab
lendab
lendab
kuid lohe kukkus otse alla
alla
alla
alla
ei kõrgus teda nii ei taha
ei taha
ei taha
ei taha
ja nööri uue ja jämeda
jämeda
jämeda
jämeda
sidusin vana asemele
asemele
asemele
asemele
Et madalalt suudaksin hoida
hoida
hoida
hoida
kõrgel ja kaugel lendavat lohet.
***
Indigotaevas paar
hallikat pilve.
Need, mis tahmavad.
Üüratust indigost
naeratab mulle
kollane tuleleek,
mis süütas roheluse.
Ma tunnen, et see langeb...
Taevas langeb...
Ja me kõik naerame indigos.
Varsti on rannahooaeg! Juhhei! Ma pole kunagi avalikus rannas käinud. Ai kurja vist kunagi olen kaa. Aga mul pole vaja olnud kaa. Mul ju omal olemas. Aga seekord mind lubati kaasa vedada. Peab vormis olema. Hakkasin trenni tegema. Mul hantleid ei ole(1 tegelt on aga see ainult 1 kg) niiet ladusin veepudelid vett täis ja tõstan neid. Üritan pekikorra oma kõhu pealt kaa ära kaotada. Suvel on mul üldse plaanis väikevend musklisse ajada. Hakkame iga nädal trenni tegema koos. Ta muidu läheb kaa laisaks ja vedelaks ära. Kirjandi teema oli "Oo, sport, sa oled raha!" mina ei oska sellest midagi kirjutada. Sest mind ei huvita sport, ma jälestan sporti ma väldin sporti täiega. See et ma väikevennaga trenni hakkan tegema ei ole sport vaid tervislik liikumine.
Ma tuunisin oma trummikomplekti tundmatuseni. Ei tegelt tunneb selle ikka hammasrataste vahelt läbi käinud taldrikute järgi ära, aga nüüd on neid lihtsalt rohkem. kuna mul on vaid 2 statiivi pidin improviseerima ja lõpuks sain kinnitatud kokku 5 taldrikut. (va hi-hat, seda ma ei loe taldrikuks). Ühe sidusin pallinööriga isegi lakke. Harjutan nüüd rütme vaikselt.
Ma tahan olla väärt midagi. Aga ma ei tea kumba teed nüüd valida. Kas valida nii, et ma ise tean, et ma olen midagi väärt, et ma väärin elamist, et ma olen midagi saavutanud ja tõestanud või teha nii nagu teie enamasti mõtlete mis on elus väärtuslik. Ma ütlen ausalt et ma seda viimast kunagi proovisin ja sealt jäi justkui midagi puudu. Kõik kinnitasid mulle et midagi on puudu. Ja nüüd kui ma valin teise tee ütlevad inimesed:"Ma loodan et nad panevad su kinni!" Minus on mõlemat ja kahjuks nende vahel kompromissi saavutada on võimatu. Või noh mitte võimatu aga veelgi kohutavam kui te arvatagi oskate. Ma üritan kannatada veel need 11 päev, ehk olen siis targem.
Lobisesin eile lihtsalt huvi pärast omegle.com's. Sattusin väga huvitavatele inimestele peale. Üks neist hakkas ajama et ta on ilge lits. Ma ütlesin talle et see pole küll lahe. Ta ei mõistnud mind. Ma seletasin et minule näiteks ei meeldi hooravad naised ja ma tahan kellegi peale kindel olla. Siis ta vaibus ja hakkas oma eraelust kurtma. Ta töötab USAs ühe kupeldaja heaks. Ta näiteks küsis mult et kas 20% tulust kupeldajale anda on liiga palju? Ma ei osanud eriti sellele vastata. Ta oli väga huvitava maailmavaatega. Seda on pea võimatu niiviisi kolmanda isikuna edasi anda. Aga ma tohutult nautisin tema teistsugust filosoofiat. Ta ütles mulle, et keegi pole temaga veel nii kaua mitte seksist rääkinud. Ta tänas mind ja otsis uue vestluspartneri. Arvatavasti mingi kiimas vanamehe kellel oli vaja hädasti ette kujutada üht paljast noort neidu.
Mul vist on karmavõlg. Tasun seda hetkel vastu oma tahtmist.
Olge tublid ja ärge laske end päevasest postitusest häirida, sest öösel ma lihtsalt ei saa enam.
Hops!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar